On inimesi, kes on erinevate teraapiasuundade ja hingeabi osas hästi informeeritud ning teavad täpselt, kust probleemide üleskerkimise korral endale adekvaatset abi otsida. Kuid on ka neid, kes seda teha ei oska. Mõnikord võib hingehädadesse sattunud inimene abi otsides segadusse sattuda, kui ta ei ole kunagi selliste teemadega pidanud kokku puutuma. Kellega kontakteeruda – kas psühholoogiga, psühhiaatriga, terapeudiga või alustada hoopis perearstist? Annavad ju kõik terviseteemalised kampaaniad alati nõu pöörduda ükskõik millise tervisemurega esmalt oma perearsti poole. Eks hingevalu, ärevus või depressioon ole ju ka tervisemured, vaimse tervise mured?
Siin on lühike ja väga lihtsustatud spikker sinule, kel puuduvad igasugused varasemad kokkupuuted vaimse tervise teemadega ning kes sa ei tea, kuhu pöörduda.
Perearst
Niisiis pöördutakse oma hingevaluga sageli perearsti poole. Kui otsustad minna kõige lihtsamat teed pidi ja alustada perearsti visiidist, tuleb sul valmis olla tabletiraviks – arstid on enamasti need, kes ravivad rablettidega. Esmane valik on sel juhul tavaliselt antidepressandid, unerohi ja rahustid. Igal medikamendil on toimed ja kõrvaltoimed. Reeglina on kõrvaltoimete ja vastunäidustuste nimekiri liiga pikk selleks, et pereasrt jõuaks sulle seda kõike lühikese vastuvõtu jooksul tutvustada. Seepärast tuleb infolehel olevat kõrvaltoimete ja vastunäidustuste listi patsiendil endal põhjalikult uurida. Ja kui miski jääb segaseks, siis tuleb seda teemat veel põhjalikumalt edasi uurida. Küsimus on ju sinu enda tervises! Kõik riskid, mis sa võtad, olgu teadlikult võetud riskid!
Kas oled valmis selleks, et depressiooni ravima pidanud tablett hoopis süvendab seda? Kas oled rahul variandiga, et Xanax võib hoopis ärevust juurde tekitada? Kas risk jääda rahustite või antidepressantide tarvitamisest sõltuvusse tasub ikka võtmist?
Kes kõrvaltoimete ja riskidega end hästi kurssi on viinud ning sellegipoolest tabletiravi teed minna otsustab, ostab medikamendid välja ja läheb oma eluga edasi.
Kes aga sügavamalt asja üle mõtlema asub, võib jõuda äratundmisele, et oma elu kemikaalide kätte usaldada võib olla polegi esialgu kõige õigem plaan.
Seejärel ollakse uuesti küsimuse ees, kelle poole pöörduda. Kes on see spetsialist, kes psüühika uuesti tasakaalu aitaks viia?
Psühhiaater
Pöördu psühhiaatri poole siis, kui kõik muud varandid on juba järele proovitud! Kui oled pikemat aega teinud koostööd erinevate spetsialistidega, oled andnud ka ise enda tervenemiseks piisava panuse, kuid tulemusi ei ole, siis on võib olla tõesti vajalik konsulteerida psühhiaatriga.
Psühhiaater on arst. Seega on tema kõige õigem spetsialist diagnoosimaks ja ravimaks haiguslikke psüühikaseisundeid. Kuid millisel juhul on tegemist haigusliku psüühilise seisundiga, millal mittehaigusliku seisundiga? Ühest küljest on siin tegemist terminoloogiaküsimusega. Arstidel on kasutusel dokument ICD-10 (Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon), mille vastavas alajaotuses “Psüühika- ja Käitumishäirete Klassifikatsioon” on ära toodud psüühikahäirete loetelu, mida kasutatakse tänapäeval psüühiliste probleemide diagnoosimisel. Samas on paljud arstid ja terapeudid seisukohal, et inimestele diagnooside külgekleepimine ei tule nende tervenemisele kasuks. Tõepoolest, inimesel on oma probleemide kadumisse palju lihtsam uskuda, kui ta vaatab neid kui seisundeid, millega tuleb (ja saab) tegeleda ning mis on suures osas tema enda elustiili või hoiakute poolt kujundatud. Mõistes, et psüühiline tasakaal on kaduma läinud inimese enda osalusel, on lihtne uskuda ka vastupidise protsessi võimalikkusesse: mille olen loonud, selle saan ka tagasi pöörata.
Samal ajal konkreetse diagnoosiga haigust võetakse sageli kui midagi välist – midagi, mille üle inimesel pole võimu ja mis on justkui suurem kui tema. Niisiis on kuskil mõistlik piir, millest allpool olevaid seisundeid pole otstarbekas isegi diagnoosi olemasolul haigusena vaadelda ja millest ülalpool olevatega tuleks kindlasti psühhiaatril tegeleda.
Pöördu psühhiaatri poole, kui
sinu lähisugulastel on esinenud psühhiaatrilisi haigusi;
kui mitmed sinu pereliikmed on mures sinu kohatu käitumise või äärmusliku tasakaalutuse pärast;
kui sa ise tunned, et sa kukud aeg-ajalt tsooni, kus sul puudub igasugune võimekus enda emotsioone hallata, oma igapäevase eluga hakkama saada ning hiljem enda käitumist analüüsida;
kui sul esineb psühhoose;
kui sa oled saanud kunagi skisofreenia (või skisoidse häire) diagnoosi
Psühholoog
Spetsialist, kelle ametinimetuseks on psühholoog ning sealjuures ei ole mainitud teraapiameetodeid, millega ta tegeleb, pakubki tõenäoliselt psühholoogilisi nõustamisi ehk vestlusteraapiaid. Sa saad minna ja oma muredest rääkida, psühholoog aitab sul näha oma elu uue nurga alt ja mõtestada lahti sinu probleemide algpõhjuseid. Kogenud psühholoogi vastuvõtul võid avastada endas midagi, mida sa seni polnud näinud.
Paljud inimesed tunnevad tänapäeval puudust mõistvast, toetavast suhtlusest ning sel puhul on psühholoogi või nõustaja juurest saadud tunne, et mind on ära kuulatud ning ilma hinnanguteta aktsepteeritud, juba väärtus omaette.
Kuid selleks, et sinu elu muutuks ja need muutused oleksid püsivad, tuleb sul tõenäoliselt läbida pikem teraapiakuur. Vii end kurssi erinevate teraapiasuundadega ning uuri, milliseid teraapiameetodeid pakub sinu psühholoog.
Terapeut
Terapeut on spetsialist, kes on omandanud teatud konkreetse teraapiameetodi inimeste aitamiseks. See võib olla näiteks geštaltteraapia, kognitiiv-käitumuslik teraapia, süsteemne pereteraapia, suhteteraapia, konstellatsioonimeetod, holistiline regressiooniteraapia vms.
Terapeudi vastuvõtu juurde kuulub loomulikult ka vestlus, mille käigus terapeut kaardistab seisundi, mõtestatakse lahti kliendi probleemid, analüüsitakse situatsiooni, kuhu klient jõudnud on jne. Kuid sellele järgneb teatud kindla meetodi põhine töö, st midagi, mis annab reaalse efekti ja milles klient ise osaleb.
Kõige suurema efekti annavad need teraapiameetodid, millega töötatakse kliendi alateadvuse tasandil. Mida see tähendab?
Võib juhtuda nii, et inimene käib aastaid psühholoogi vastuvõtul, õpib endast rääkima, ennast kõrvalt jälgima ja analüüsima, kuid reaalset muudatust tema ellu ei tule. Probleemid, millega aastaid tagasi tuldi, püsivad. Põhjus on selles, et probleemid vestluse peale ei kaogi. Me võime paljusid asju mõista ja uues valguses näha, kuid seni, kuni see info on meie ratsionaalse mõistuse tasandil, ei toimu mingit muudatust. Info peab jõudma alateadvuse tasandile, alles alateadvust ringi programmeerides toome sisse elumuudatuse.
Ja veelkord – alateadvust ei ole võimalik ringi programmeerida oma probleemidest vesteldes. Seda saab teha üksnes sügava teraapiaprotsessi käigus. Kõige efektiivsem on alateadvust mõjutada läbi energiatöö ja kutlusvõime.
Tervendaja
Kui sa ei väärtusta iseenda panust elumuutuste tegemisel, kui sa ei soovi näha oma osa probleemide tekkes, siis võib olla ei ole sul mõtet pöörduda terapeudi poole. Terapeut eeldab kindlasti sinu aktiivset osalemist protsessis. Abistaja, kes nimetab end tervendajaks, seda igakord ei eelda. Seda väljendab ju ka sõna ise, tervendaja on keegi, kes sind terveks teeb. Füüsiliste haiguste puhul on tervendaja käest abi palumine rohkem näidustatud (eeldades, et inimene samal ajal käib ka mõne terapeudi juures ning tegeleb enesearenguga).
Kui sinu probleemid pole veel füüsilisse kehasse jõudnud, siis võib olla pole ka tervendaja see, kes peaks olema su esmavalik.
Tervendajaid on mõistagi erinevaid, kuid võid leida tervendaja, kes on nõus panustama ilma selleta, et sa ise peaksid midagi tegema. Ja see ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik.